MARCIANO MOREIRA: DIA INTERNASIONAL DI LINGUA MATERNU

Nes anu ki Asenbleia Jeral di ONU pruklama "Anu Internasional di Linguas" i pabia (sima slogan di UNESCO - koordenador des disizon di ONU - ta fla) "linguas ten inpurtansia", pelu menus pa Guvernu publika un planu ki ta mostra modi i na ki prazu el ta pensa kunpri ordi Konstitusional pa ofisializa nos lingua maternu - Artigu 9º, numeru 2. Pelu menus!

Oji, dia 21 di Febreru, e Dia Internasional di Lingua Maternu. UNESCO ta difende ma "Kes serka di 6000 lingua di mundu ta ser glorifikadu na Dia Internasional di Lingua Maternu, dia pa prumove diversidadi linguistiku i ensinu multilingi." (fonti: http://portal.unesco.org/education/en/ev.php-URL_ID=45647&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html)

Sekretariu-Jeral di UNESCO, Koïxiro Matsuura, ta difende ma "Lingua e mutu mas ki un instrumentu, konsideravelmenti mas ki un feramenta. Pa organiza nos pensamentus, stabelese rilasons sosial i konstrui nos rilason ku meiu envolventi, lingua e karateristika fundamental di un ser umanu. E ku i atraves di lingua ki nu ta vive.

Di prinsipiu ti fin di nos bida, di jerason pa jerason, lingua ta kunpanha-nu, ta sirbi-nu, ta kria-nu. Lingua sta na sentru di vida familiar, di trabadju, skola, pulitika, media, justisa i investigason sientifiku. Lingua sta na bazi di relijion, tanbe.

Pabia di kel la, uzu di lingua ka pode odjadu sima un prublema tekniku, mas sin soluson pa un monti di prublemas inpurtanti. Posibilidadi di uza o proibison di uza un lingua publikamenti (sima na skola, media o internet) ta dipende di identidadi, patriotismu o puder.

Sienti des aspetus, Konferensia Jeral di UNESCO disidi, na mes di Novenbru di 1999, kria Dia Internasional di Lingua Maternu, dia pa dibatis i sensibilizason. Desdi kel data priokupason ku kistons di lingua ten stadu ta aumenta manenti." (mensaji pa es okazion, na 20-02-2006 - fonti: http://portal.unesco.org/en/ev.php-URL_ID=31787&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html)

Sekretariu-Jeral di UNESCO ta difende inda ma "Linguas ten inpurtansia di me di sisu pa konsigi kes 6 objetivu di Edukason pa Tudu Algen (ETA) i pa objetivus di Dizenvolvimentu di Mileniu ki Nasons Unidu difini na anu 2000. Linguas ten inpurtansia si nu kre prumovi diversidadi kultural, luta kontra analfabetismu, garanti un ensinu di kualidadi - ki ta iziji nxina na lingua maternu na kes primeru anu di skola. Linguas ten inpurtansia na garanti maior inkluzon sosial, pa maior susesu kultural, pa dizenvolvimentu ikunomiku i pa prizervason di sabedoria popular." (mensaji pa es okazion, na Janeru di 2008 - fonti : http://unesdoc.unesco.org/images/0015/001568/156823e.pdf)

Skodjedu es dia (21 di Febreru) pamodi nes data, na 1952, na enton Pakiston-Lesti (oji Bangladex), gentis faze manifestason na rua pa iziji ofisializason di ses lingua maternu (Bangla) onbru onbru ku kel ki dja era ofisial - Urdu. Urdu era papiadu esensialmenti na Pakiston-Osidental. Pulisia da gentis tiru ti more kantu.

Enkuantu gentis di Bangladex, antis ten 6 anu dipos di ses indipendensia, da sangi pa ofisializason di ses lingua maternu, anos li nu sta inda prezu na amaras di mentalidadi skravu, dipos di 32 anu di suberania.

Nes anu ki Asenbleia Jeral di ONU pruklama "Anu Internasional di Linguas" i pabia (sima slogan di UNESCO - koordenador des disizon di ONU - ta fla) "linguas ten inpurtansia", pelu menus pa Guvernu publika un planu ki ta mostra modi i na ki prazu el ta pensa kunpri ordi Konstitusional pa ofisializa nos lingua maternu - Artigu 9º, numeru 2. Pelu menus!


Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera
----------------------------------------------------------------------------------

Dia Internasional di Lingua Maternu

Ku 3 kunhisimentu so, dja bu pode kumesa oji me ta uza alfabetu kabu-verdianu ofisial, sen nisisidadi di dikora modi ta skrebedu ninhun palavra i sen medu di da baraka na skrebe ninhun palavra, pamodi ku es alfabetu nos Guvernu ta autoriza nu skrebe sima nu ta prununcia o le sima nu ta skrebe.

Alfabetu ki nos Guvernu dja aprova (Dikretu Lei nº 67/98, di 31/12, na 5º Suplimentu) ta sirbi pa skrebe tudu variantis di nos lingua - di Santu Anton ti Brava.

Es alfabetu libertador, konxedu pa sigla ALUPEC (Alfabeto Unificado para a Escrita do Cabo Verdiano), ta prendedu na 1 pajina so (istu e, ta prendedu faxi), pamodi el ten 3 sinplifikason inpurtanti:

I) Ka ta izisti letra matxa-femia, istu e, letra ku mas di un son so pa trapadja mininus kabesa. Pur izenplu: G ten son di G di galinha na tudu palavras - istu e, ka ta pirmitidu le G as ves sima G na galinha, as ves sima J na girafa ; O ten son di O di obra na tudu palavras - istu e, ka ta pirmitidu le O as ves sima O na obra, as ves sima U na gato; S ten son di S di subida na tudu palavras - istu e, ka ta pirmitidu le S as ves sima S na subida, as ves sima X na misto, as ves sima Z na rosa; X ten son di X di xaropi/xarop na tudu palavras - istu e, ka ta pirmitidu le X as ves sima X na xeren, as ves sima C na próximo, as ves sima KS na flexão, as ves sima Z na êxito; Z ten son di Z di zaragata na tudu palavras - istu e, ka ta pirmitidu le Z as ves sima Z na zelador, as ves sima X na nariz.

II) Ka ta izisti son ku txeu maridus, istu e, son ki pode skrebedu ku mas di un letra so pa konfundi kriansas kabesa. Pur izenplu: son J di joven ta skrebedu so ku J na tudu palavras - istu e, ka ta pirmitidu uza: as ves J na janota, as ves G na geral; son K di karate ta skrebedu so ku K na tudu palavras - istu e, ka ta pirmitidu uza: as ves K na kamoka, as ves C na cubo, as ves Q na quarta; son S di santa ta skrebedu so ku S na tudu palavras - istu e, ka ta pirmitidu uza: as ves S na sala, as ves C na cidade, as ves Ç na praça, as ves SS na passada, as ves X na próximo, as ves Z na luz; son X di xerifi/xerif ta skrebedu so ku X na tudu palavras - istu e, ka ta pirmitidu uza: as ves X na xaropi, as ves CH na chama, as ves Z na cruz; son Z di zebra ta skrebedu so ku Z na tudu palavras - istu e, ka ta pirmitidu uza: as ves Z na zeru, as ves S na fase, as ves X na exame.

III) Letra C mandadu di volta pa Lisboa (djuntu ku se rabu Ç, maridu CH, fidju TCH i primu Q), pamodi na purtuges letra C e kanpion na xatia garotus kabesa: sima nu odja na kes 2 alinia antirior, alen di C ser un letra matxa femia (el ten as ves son di S, as ves son di K, as ves son di Q), pa kaba mata, C e maridu di son S ki ten txeu otus maridu (C, Ç, S, SS, X i Z). Letra C mandadu txupa limon!

Izenplus:

skrita kalapitxadu skrita sigundu alfabetu ofisial skrita kalapitxadu skrita sigundu alfabetu ofisial acção de graça = ason/asãu di grasa

mesa rico de êxitos = meza riku di ezitus

actividade de mãe = atividadi/atividad di mai/mãi pachenxa sem fim = paxenxa sen fin

baptisado histórico = batizadu istoriku passada de home = pasada di omi/om

cabeça quente = kabesa kenti/kent pescoç de girafa = piskos di jirafa

caminho longe de sucesso = kaminhu lonji di susesu procissão de hoje = prusison/prusisãu di oji

camisa cinzento = kamiza sinzentu próximo parage = prosimu paraji

casa cu higiene = kaza ku ijieni/ijien quando N bem = kuandu N ben centro de praça = sentru di prasa quarto exame isento = kuartu izami/izam izentu

céu santíssimo = seu santisimu sempre necessário = senpri/senpr nisisariu

chama olímpico = xama olinpiku sentinela sem sentido = sentinela sen sentidu

chefe de tropa = xefi/xef di tropa siciliano noctívago = sisilianu noktivagu cidade de silêncio = sidadi/sidad di silensiu sigilo profissional = sijilu prufisional

contente cu nascimento = kontenti/kontent ku nasimentu sineta de cinema = sineta di sinema

copo sima cubo = kopu sima kubu també e tanto = tanbe i tantu

coraçom/coração feliz = kurason/kurasãu filis/flis tchapo tchocolate = txapu txokolati/txokolat

da cem flexon/flexão = da sen flekson/fleksãu tchiga li cretcheu = txiga li kretxeu

djuga cheque = djuga xeki/xek tchuba tchobe bedjo = txuba txobe bedju

enxame cheio de força = enxami/enxam xeiu di forsa tchupa limom/limão = txupa limon/limãu

gato e gelo = gatu i jelu tem nariz feio = ten naris feiu

hora de contacto = ora di kontatu tempo de tentaçon/tentação = tenpu di tentason/tentasãu

horta generosa = orta jeneroza tomba de tontura = tonba di tontura

isolamento geral = izolamentu jeral um, dois, três, partida! = un, dois, tres, partida!

julho início de aságua = julhu inisiu di azagua umbral de porta = unbral di porta

leme de barco = lemi/lem di barku unta um óleo = unta un oliu


lençol de cama = lensol di kama voz de sociedade = vos di sosiedadi/sosiedad luz de cruz = lus di krus xeque de Arábia = xeki/xek di Arabia

Pode gravadu, di grasa, ku 1 klik so, regras di alfabetu kabu-verdianu ofisial na site www.kauberdi.org/alupec.pdf

O na site http://alupec.kauberdi.org/decreto-lei-67-98.html Spadja es noba! Marsianu nha Ida padri Nikulau Ferera

V o l t a r